aine suurenenud hulk. See orgaaniline aine annab toitu ranniku filtertoidulistele. Õistaimed produtseerivad orgaanilist ainet, mis sisaldavad lignotselluloosi (kiudained) –see pole loomadele maitsev +ebameeldivad keemilised ühendid. Otseselt kasutatakse toiduks neist vaid 10%, 90% kantakse sügavatele aladele. Detriidiosakesi rikastavad bakterid, lisaks vees lahustunud orgaaniline aine (DOM) väga maitsev palju detritofaage. Rannikukeskkondade geomorfoloogilised iseärasused Rannanõlva kaldenurk võib olla järsk aga ka väike. Laugjas – vesi tungib rannale välja, kaotades oma jõu. Järsunõlvalistel väga suur energia – purustab randa. Maailmamere rannik on väga erinev, sõltudes geoloogilistest protsessidest ja veevoolutugevusest, mis mitmekesistab ökosüsteemi tohutult. Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee
Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni. Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest, võivad süüa ka samblaid, samblikke ja seeni. Üksikud liigid on parasiidid. Vee-eluliste tigude seas on levinud mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, detritofaage (mudas elavad), raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel hõõrel puudub või on redutseerunud. Veeteod võivad kividelt kraapida vetikaid. Ökol. roll: lagundajad, teistele loomadele toiduks Tigude asümmeetriline keha eristub sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas olev peaaju koosneb liitunud närvitänkudest.
annaabi.ee 
