FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi.
Püsivalt Eesti muldade tüpoloogiasse sisse viidud ei ole Leetunud mullad - Lk Huumuskatte tüüp moder Podzoluvisols (WRB), Haplohuods, Fragiorthods (ST) Varisekihile järgneb detriitne O2,O3 siis 1418 cm-ne A, kus Hu sis väheneb sügavuse suunas Karbonaadivabal vaesel lähtekivimil tekkinud mullad, Hu fulvaatne, humifits. aste alla 90% kus ülemised hor.-d vaesunud miner. osa lagusaaduste eemaldumisega laskuva veega Põllumuldadena Hu 2,02,2%, On olemas A-hor
23 6.1.2 Rähksed gleimullad Mulla liigniiskuse mõjul on huumuskate toorhuumuslik või turvastunud, orgaaniline aine on sealjuures poollagunenud. Leivinuim huumuskate selliste muldade puhul on turvastunud mull. Looduslike rähksete gleimuldade huumuskatteks on märg kaltsimull, pindmiseks osaks on õhuke kobe detriitne metsa- või rohumaakõdu, sellele järgneb suure orgaanilise aine sisaldusega (11,0-15,0%), vähe humifitseerunud ja tihekstumata huumusega toorhuumuslik horisont. Uuritava mulla AT horisont on 7-8 cm tüse (Joonis 13), olles sealjuures keskmiselt 1,5 % huumuse sisaldusega. Ka viljakus sõltub sellest, kui õhukesed või koreserikkad mullad on, järelikult on uuritava mulla viljakus üsna madal. [4][11] Huumuseissalduse ja huumuskatte tüseduse võrdlus huumusringi alusel
annaabi.ee 
