materjalisse talletunud energia, või lahustu-des gaasilisteks komponentideks, haarab tuduvalt suurema ruumala, kui oli materjali esialgne maht. Kuna selline paisumine toimub väga äkiliselt, paisatakse laienevate gaaside poolt eemale suured õhumassid. Kuna see laiendamine ületab tunduvalt helikiiruse, tekib helibarjääri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus- järgsed mehhaanilised tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad, madala- klassilised põlevad ja süütelaengud, toimivad mõlemal viisil. Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon. Tavaliselt kutsub detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lööklaine. Lööklaine lõhub aine aatomite vahelised molekulaarsidemed, kui umbes helikiirusel liikuv löök ainet läbib. Kõrgklassilises lõhkeaines on kütus ja oksüdeeria keemiliselt seotud, löök-laine lõhub need sidemed ning kombineerib kaks
püssirohu põlemisel ei eralduks nii palju suitsu. Küll aga ei saa enam öelda, et püssirohi oleks võimsaim sõjapidamisvahend. Selles kategoorias on siiani ületamatud tuumapommid. Ka lõhkeainena ei ole püssirohi sageli eelistatud. Püssirohu kiirel põlemisel tekib piisavalt gaase, mis kuuli relva vintrauast kiirelt välja suruvad, jättes relva enda siiski terveks. Millegi õhkulaskmiseks sobivad aga püssirohust märgatavalt paremini kiiremini detoneeruvad lõhkeained nagu trotüül ja dünamiit. Püssirohi ei ole siiski kasutusel üksnes tulirelvades. Uue aasta saabudes lennutatakse ka raketid õhku just püssirohtu kasutades. Suurtükk Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult: kergeteks - 20...125 mm keskmisteks - 127...155 mm rasketeks - 175..
annaabi.ee 
