ilmuvad süttimiskolded, millest levivadki kütuse põlemiseks ette valmistatud osas detonatsioonilained. Nende kiirus ulatub üle 2000 m/s. Põlemiskambri seintelt peegeldunud detonatsioonilaine võib tekitada omakorda uue detonatsioonikolde. Kohalikud rõhu ja temperatuuri tõusud lagundavad kütust ja põlemissaadusi. Sellisel juhul nimetatakse põlemist detonatsiooniliseks, sest otsene detontsioonilaine, milles kulgevad erilised keemilised reaktsioonid, puudub. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb kütusekulu. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid. Detoneeriva mootori indikaatordiagramm on joonisel .
1500...2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine, mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1
annaabi.ee 
