vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ära ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril . Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7 torni kokkukukkumise kohta tunnistas kuu pärast juhtunut riigitelevisioonis Larry Silverstein, et "me lõhkasime selle ise". Kõnealune kolmas torn kukkus niisiis kokku detoneerimise teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte. Selleks oleks pidanud eelnevalt leidma majade plaanid, tegema arvutused, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine, vedama kaablid, lõikama osaliselt läbi vertikaalsed kandekonstruktsioonid, teostama puurimistööd
Seda leeki võib kasutada süütelaengu tarbeks, aga kaaliumkloraat võib toimida ka termiitpommi süütelaenguna, kui kaaliumkloraati segada 50%/50% vahekorras termiidiga ning seda segu tarvitada ülejäänud termiidi süütena. 3) Analoogiliselt reageerib väävelhape ka kaaliumpermanganaadiga. 4.4. LÕHKELAENGU PAKKIMINE. See peatükk valgustab kõike, mida terrorismiharrastaja vajab - alates lihtsast kärtsutegijast kuni keerulise, vähetundliku kõrgklassi lõhkeaine detoneerimise skeemini. 4.4.1. PABERPAKEND. Alates sellest, kui hiinlased hakkasid tulevärki tegema, on paberpakend olnud esimeseks lõhkeainete pakki-mise vahendiks. Paberpakendit on väga lihtne valmistada ja see on odavaim. Lõhkeaine paberisse pakkimi-seks on palju võimalusi, kaks levinumat on pauklaengud ja raketimootorid. Rullides toruks pika pabeririba ja selle kokku liimides võib igaüks teha lihtsa raketimootori. Pauklaeng on muidugi huvitavam ja ohtlikum. Pildil olev kärtsutegija on Mehhiko