suurendamiseks väga madala keemispunktiga kergesti lenduvaid ühendeid, näiteks propaan 39. Miks on diislikütusel ja bensiinil erinevad nõuded? mootrite tööpõhimõte on erinev 40. Võrrelge 1 kg H2 ja diislikütuse energiasisaldusi (121 MJ/kg; 43...45 MJ/kg) 41. Millised lisandid mootorikütuses põhjustavad küttesüsteemi ja heitgaaside väljalaskesüsteemi korrosiooni? väävliühendid, vees lahustuvad happed ja alused 42. Nimetage kütuse põlemise viise. Mis on detonatsiooniline põlemine? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus. detonatsioonile põlemine ehk plahvatus- Plahvatused on väga kiired kõrge-rõhuga süsivesinike või gaaskütuste põlemisprotsessid keemiliste reaktsioonide tulemusel. 43. Mida kirjeldavad bensiini kvaliteedinäitajad- faktiliste vaikude sisaldus ja induktsioonperiood? keemilist sisaldust. 44. Nimetage diislikütust iseloomustavaid kvaliteedinäitajaid. tihedus, tsetaaniarv,
ökonoomsemalt ta töötab. Bensiini aurustuvus oleneb fraktsioonkoostisest. Detonatsioonikindlust hinnatakse leppeliselt oktaaniarvuga. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub töösegu detoneerimisele. Kui kokkusurutud töösegu põleb normaaltingimustes kiirusega 20…25 m/s, siis ebaõige bensiini kasutamisel võib töösegu põlemine toimuda kiirusega kuni 2000 m/s – plahvatuslikult, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniline põlemine mõjub väga kahjulikult mootorile ja suurendab mootori kulumist. Detonatsiooni tunnused on löögid mootoris, selle ülekuumenemine ja summutist väljuv must suits. Detonatsiooni korral suureneb hõõrduvate detailide kulumine, võib esineda nende purunemist. Samal ajal tekib silindri ja silindripea, süüteküünla ja süüteküünlaelektroodide ning kolvipõhja ülekuumenemine, sest soojuse kiire juurdekasvu tõttu ei jõua detailid liigset
kõrgsurveliin) Küttesegu sisemoodustamine: 1) põlemiskambrite tüübid (jaotatud, jaotamata,kombineeritud), 2) segumoodustamise viisid (kelmeline, mahuine, mahulis-kelmeline, pritseliigid ja pritsenurgad, kütuse faakel, pihustuskarakteristik) 38. Kolbmootori heitgaaside komponendid Komponendid: O2 , N2, CO2, H2O, CO, HC, NOx, SOx, C, Pb 39. Normaalne ja detonatsiooniline põlemine Normaalne põlemine toimub 20 m/s...40 m/s, detonatsiooniline aga 2000 m/s. Küttesegu detonatsiooniline põlemine on mootori tööle väga kahjulik, sest põlemisel saadav energia antakse põlemiskambri seintele ja kolvi põhjale löögina, mitte aga sujuva rõhutõusuna, nagu mootori tööks vaja oleks. See löök tekitabki silindri seinte vibratsiooni, löök antakse edasi piki kepsu väntvõllini ja sellega lõhutakse õlikiil väntvõlli liugelaagris,
annaabi.ee 
