tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis- deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate
M=(Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), Q0(lähteolekud), F(lõppolekud)) δ : Q × Σε → P(Q) ükskõik mis tähe puhul või ka ilma sisendita (ε) läheb ühte Q kõigi alamhulkade hulgast. (üleminekufunktsiooni asemel on hoopis relatsioon) Olgu . Siis hulga A alamhulkade hulk on järgmine: Teoreem: Iga mittedeterministik automaat N=(Q, Σ, δ, Q0, F), mis aktsepteerib keelt A, on teisendatav sama keelt aktsepteerivaks deterministlikuks lõplikuks automaadiks M = (Q’, Σ, δ′, Q0′, F′). Kui mittedeterministlikul on k olekut, siis talle vastaval deterministlikul võib olla kuni 2k olekut. T: eeldame, et N-is pole ε-üleminekuid. 4 Regulaarsete avaldiste ja lõplike automaatide samaväärsus. Teoreem: Regulaarse avaldisega defineeritud keel on aktsepteeritav (mittedeterministliku) lõpliku automaadiga. T: vastavalt avadlise struktuurile saame rekursiivselt teha automaadi:
diabeet) tüsistuseks. Silmalääts on eripärane selle poolest, et tal puudub kahjustatud rakkude asendamise võimalus. Seega kahjustatud läbipaistmatuks muutunud rakke ei asendata loomulikul teel. Erinevalt vähi tekkest on aga kiirgusel katarakti tekkeks kindel lävidoos. Kui kogu elu jooksul saadud silmaläätse kiirgusdoos on väiksem kui 7.5Sv, ei teki sellist läätse hägustumist kiirguse toimel, mis võiks halvendada nägemist. Kiirguse toimet, millel on kindel lävidoos, nimetatakse deterministlikuks e määratud toimeks. Deterministlikku toimet ei ilmne lävidoosist väiksema kiirgusdoosi puhul, kuid lävidoosist suurematel doosiväärtustel suureneb kahjustuse raskusaste proportsionaalselt doosi suurenemisega. Varased somaatilised tagajärjed Hilised somaatilised tagajärjed, millest on siiani juttu olnud (vähk, katarakt) ilmnevad alles teatud latentsusperioodi möödudes. Varased somaatilised tagajärjed on sellised,
annaabi.ee 
