kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust. Kiiritus võib esile kutsuda ka somaatilisi efekte need on pahaloomulised ilmingud, mis avalduvad pärast latentsusperioodi ja neid saab epidemioloogiliselt populatsioonis avastada. Arvatakse, et somaatilised efektid võivad ilmneda igasuguste dooside korral ja läviväärtuse mõistet somaatiliste efektidega seoses ei kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel
o p* (p+ = pp*) Regulaarsed avaldised on võrdsed, kui tähistavad üht ja sama hulka. Regulaarsed hulgad tühihulk, {e} ja {a} on paremlineaarsed keeled. Kui keeled L1, L2 on paremlineaarsed, on paremlineaarsed ka nende ühend, vahe ja täiend. Tõestuseks koostan vastavad grammatikad .. ehk siis näitan kaudset tuletatavust. Järeldus: Regulaarne hulk on genereeritav paremlineaarse grammatikaga 10. Lõplikud automaadid. Mittedeterministlike automaatide teisendamine deterministlikeks. Automaat on algoritm, mis lahendab sõna keeles aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise ülesannet. Lõplik automaat on viisik: M = (,Q,delta,Q0,F) sisendtähestik Q olekusümbolite lõplik tähestik delta üleminekuf.-n (Q P(Q) .. lähtuvalt produktsioonidest) Q0 lähteolekud (alamhulgaks olekutele) F lõppolekud (alamhulgaks olekutele) Mittedeterministlick |delta(a,q)| <> 1 Deterministlick |delta(a,q)| = 1
aluseks on koe või organi funktsioonivõime kadu või halvenemine. Tõenäosus, et selline kahjustus tekib väga väikeste dooside korral, on nullilähedane. Kuid mingist kindlast doosist alates hakkab kahjustuse tekke tõenäosus proportsionaalsest doosi suurusega kasvama ja saavutab kiiresti 100% taseme. Kahjustuse raskus sõltub lävidoosist suuremate dooside korral otseselt doosi suurusest, mida suurem on doos, seda rängem on kahjustus. Selliseid tagajärgi nimetatakse deterministlikeks. Deterministlikul tagajärjel on lävidoos ja tagajärje raskus on doosist sõltuv. Näiteks võib tuua kiirguskatarakte, -dermatiiti, steriilsust etc. Tagajärg on erinev kui kiiritatud rakk on eluvõimeline, kuid muteeritud. Sellesse gruppi jäävad pärilikud kahjustused ja vähi teke. Kui keharakud on eksponeeritud kiirgusele, siis vähitekke tõenäosus suureneb doosi kasvades, kuid toime ilmnemine ei ole seotud kindla lävidoosiga. Ka ei sõltu vähi raskus kiirgusdoosi suurusest
annaabi.ee 
