signaliseerimisradadega seotud geenid: Notch - hairy ja hes; wnt - axin1 ja dkk1; FGF - spry2 ja spry4. Võnkemehhanism: autonoomselt. iseenda inhibiitori indutseerimine, millel on lühike eluiga. Hes7: intronite kõrvaldamine geenist ajas võnkumise ja segmentatsiooni segi. Üks võnkefaas – ühe somiidipaari tekitamise aeg. Morfogeenide (FGF/Wnt ja RA) vastupidise suunaga gradiendid, nende ühinemisala – determinatsioonirinne; perioodiliselt võnkuvad geenid; Uus somiidipaar determineeritakse kohas kus võnkuva geeni avaldumisala kattub morfogeenide determinatsioonirindega. Adhesioonigeenid -> tulevase somiidi rakud hoiavad kokku. Eph-Ephrin süsteemi geenid -> tõukuvad valgud somiitide piiril -> uue somiidi eraldumine. Uue somiidi tagumise piiri rakud muutuvad tõukuvateks -> moodustub lõhe. Üks tõukumise mehhanism: Eph-Ephrin süsteem. Mesp2 indutseerib Eph- retseptorid, need omakorda Efriinid veel determineerimata mesodermi rakkudel -> tõukumine
müotoom - müoblastid e lihaste eellasrakud dermotoom - seljaosa pärisnahk e dermis Kuidas kujunevad skeletilihased? (müotoom-müoblast-müotuub- lihaskiud) Skeletilihased arenevad dermamüotoomist. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest vabanevad müoblastid. Need migreeruvad kehas laiali. Moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekivad lihaskiud. müotoom - müoblastidest moodustunud rakud, mis determineeritakse parakriinsete faktorite poolt müoblast - lihaste eellasrakud Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) sellest areneb urogenitaalsüsteem (gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad) ja neerupealiste välimine osa Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). neerud arenevad mesodermist; algul tekivad eelneerud e pronefrosed, mis asenduvad inimesel kiirelt mesonefrostega e keskneerudega;
keskmine osa dermatoom ehk keskmine dermomüotoom (seljaosa pärisnahk e. dermis, mõned lihasrakud, pruun rasvkude) – ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Arengu käigus vabanevad müoblastid (lihase eellasrakud) ja dermoblastid (pärisnaha eellased) migreeruvad dermomüotoomi alla moodustades müotoomi Müotoomi rakud (müoblastid – lihase eellasrakud) determineeritakse parakriinsete faktorite poolt vastavalt kas primaksiaalseteks (Myf5) või abaksiaalseteks (MyoD). 55 Müoblastid jagunevad suurendades populatsiooni (FGF signalisatsioon). Müoblastid lõpetavad jagunemise, koonduvad ja joonduvad (sekreteerivad ECM komponente, integriine, adhesioonimolekule) ning hakkavad ühinema (fuseeruma; metalloproteiin Meltrin, TF Müogeniin) – moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekib ühtne lihaskiud. Lihaskiud
annaabi.ee 
