on tahtevabadus Jumala poolt loodud. Jäik determinism – determinism kitsamas tähenduses on õige. Iga sündmus on teatud tingimustega ühiselt määratud. Tahtevabadust pole. Vabadust pole, sest meie valikutel on alati põhjus. Indeterminism- determinism kitsamas tähenduses on vale. Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Nõrk determinism- seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba siis, kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa teha seda, mida soovime ja oleme sunnitud tegema midagi sellist, mida me teha ei tahaks.
Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid, kuid inimene lepid nendega kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. Mina leian, et kõige õigem on indeterministide arusaam tahtevabadusest, kuna nad väidavad, et tahtevabadus eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 8. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi
võnkuvad geenid; Uus somiidipaar determineeritakse kohas kus võnkuva geeni avaldumisala kattub morfogeenide determinatsioonirindega. Adhesioonigeenid -> tulevase somiidi rakud hoiavad kokku. Eph-Ephrin süsteemi geenid -> tõukuvad valgud somiitide piiril -> uue somiidi eraldumine. Uue somiidi tagumise piiri rakud muutuvad tõukuvateks -> moodustub lõhe. Üks tõukumise mehhanism: Eph-Ephrin süsteem. Mesp2 indutseerib Eph- retseptorid, need omakorda Efriinid veel determineerimata mesodermi rakkudel -> tõukumine.Vastsündinud somiit: epiteeliga ümbritsetud pluripotentsed mesenhüümirakud. Somiidi diferentseeruvad: sklerotoom - selgrolüülideks; müotoom - seljaks, rindkereks ja kohtmises kehaseinaks; dermatoom - selja pärisnahaks. Skeletilihaste diferentseerumine (müogenees). Dermamüotoomi teke: Wnt ja Shh morfogeenid neuraaltorust ja epidermisest -> homeodomään transkriptsioonifaktorid Pax3
kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks: liikide migratsioon ja liikide selektsioon vastavalt individuaalsetele keskkonna nõudluste ja faktorite taluvustele Taimekoosluse parameetrid Ajaline muster – dünaamika Stabiilsus ◦ Resistentsus ◦ Elastsus – kiirus, millega süsteem pöördub tagasi alg/tasakaaluolekusse ◦ Inertsus ehk püsivus - süsteemi vastupanuvõime muutustele ◦ Varieeruvus ehk amplituud – süsteemi variatsiooni ulatus, mille piires pöördub ta tagasi oma
annaabi.ee 
