Vitalistlik maailmapilt. Darwin ja tema teooriad liikide tekkest 1859. Kuidas kõik elusorganismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. Evolutsiooniteooria abitud inimesed, in oli determineeritud. Naturalism (Zola uuris põhjakihte: prostituute, anakaid) jälgitakse inimest looduse/organismi tasemel. Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist. Vabastada inimene sellisest piiravast impulsist nagu seks. Inimene marksistliku järgi on loodusest midagi enamat ja kõrgemal olevat. Looduse tungide vastane eksperiment, et vabastada inimene piinavatest tungidest. Punkrocki hoiak- naturalismi ja Zola mantlipärija. 17.saj ratsionalist Spinoza teda huvitas kuidas inimene saaks olla õnnelik. Kirglikkus aktiivsed ja passiivsed kired. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus aktiivsus. Kui in on võetud väliste jõudude
osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba 16 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge:
Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 17 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust
annaabi.ee 
