tekivad karboksüülhapete ja leeliste reageerimisel. NaOHõ'ga reageerides tekib majapidamisseep ja KOH'ga reageerides roheline vedelseep. Seebi vesilahuse keskkond on leeliseline e. pH>7, mis kahjustab õrnu materjale ja kuivatab nahka. Kareda vee põhjustavad Ca ja Mg ioonid, mis annavad lahustumatud soolad. Nendest puudustest on vabad nn sünteetilised pindaktiivsed ained e. detergendid. Tuntakse anioonaktiivseid(R- C ), katioonaktiivseid(R- ) ja mitte ionoogeenseid detergente. Detergendil on kaks poolt: hüdrofiilne ja foobne. ( Pesupulbrid sisaladavd otseselt pesevat pindaktiivset ainet u 10%, ülejäänud osa moodustavad aktiivsust tõstvad elektrolüüdid(fosfaadid), valgendid, lõhnaained ja mustuse taassadestamist takistavad ained. Amiidid (R-C-NH2) Polümeerid moodustuvad väikestest molekulidest(monomeerid). Seda protsessi nim. polümerisatsiooniks (monomeer polümeeriks). Polümeeri kirjutatakse monomeerilõigu () ja polümerisatsiooniastme n abil:
haiglates. Enamik neid detergente on tuletatud ammoniaagist. Katiooonseid detergente on kõige tõenäolisem leida sampoonist või riietest. Eesmärk on neutraliseerida staatilise elektri negatiivsed inoonid. Anioonid tõukuvad ning samal ajal katioonid neutraliseerivad selle. 7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis annavad neile vajaliku lahustuvuse vees. Graafikul on näha, et polaar osa molekulist koosneb kolmes alkoholi grupist ja estrite grupist. Mittepolaarne osa on tavaliselt pikk süsivesiniku ahel.
annaabi.ee 
