põrkekohas. Kahe esimese detektorid on üldotstarbelised ning eksperimentide käigus püütakse tuvastada kõiki prootonite põrgetel tekkivaid seninägematuid protsesse. ALICE uurib pliituumade põrgete saadusi, eelkõige kvargi gluooniplasmat, LHCb bkvarke sisaldavaid hadroneid. CMS detektor CMS (Compact Muon Solenoid) Suurte Hadronite kiirendi, üks kahest universaalsest elementaarosakeste detektoritest. Üks kahest peamistest detektoritest. Asub maa aluses koopas Pransusmaa territoriumil Sveitsi piiri lähedal. Kaal 15000 tonni. CMS detektor CMS on mõeldud uurida erinevaid füüsika omadusi, mis võivad olla kindlaks määratud energilistes kokkupõrgetes LHCs. Mõned nendest uuringutest põhinevad Standard mudeli parameetrite kinnitamises või parandamises, samas kui paljud teised uuringud otsivad uusi füüsika omadusi.
Nüüd enam neutronid ja prootonid pole, aga on teisi juurde tulnud, näiteks (lained)laengud. Elementaarosakeste saamine ja tekkimine. Neid tekib: 1. radioktiivsel lagunemisel 2. tuumareaktsioonide käigus 3. keskmises kiiruses(tuleb tähtedelt ja päikeselt)-termotuumareaktsioon 4. supernova (tähe lõpp) raskeid tuumi tuleb sealt 5. maamagnetväli mõjutab laetud osakesi ja tekitab elektronide või prootonite kiirt. 6. kiirendites ja detektoritest (primaarsed ja sekundaarsed). Kiirendajaid hakati kasutama 1920, kus kiirendati laetud osakesi elektriväljas. 1930-tel hakati kiirendama magnetvälja abil (Lorentzi jõud). Kiirendati perioodiliselt andes järjest jõudu juurde- tsüklotron (liikus mööda ringjoont). Kiirendiks nimetatakse veel sünkrofasotroniks. Hiljem tuli kasutusele ka kollaiderid, kus lastakse osakestel põrkuda. CERN- Euroopa suurim keskus, mis asustati 1954 ja asub Prantsusmaa ja Sveitsi piiril. Paikneb umbes 100-
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all
Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas, raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesi hoiavad koos tugeva magnetväljaga magnetläätsed. Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. m1 m 2 FG = G r2
Kiirendite ajalugu ulatub aastasse 1928 ning nende kasutamisvaldkond ei ole mitte ainult fundamentaalsed uuringud, vaid ka mitmed teised kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). kiirendite ülesandeks on põrgutada osakesi. Massidefekt tähendab seda, et iga tuuma seisumass on alati väiksem, kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. E=mc2. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil.
mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot.Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades, s.t. laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. Praegu otsib teadus teed edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid. (Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996) Kasutatud kirjandus * Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996 Internet: * http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_füüsika *http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:NJeG01OkbEJ:www.hwg.edu
Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. 9 Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil.
Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades ehk laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävusseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Leptonid http://et.wikipedia.org/wiki/Kvargid http://www.hot.ee/osakesed/4.html http://www.hot.ee/osakesed/6.html http://www.hot.ee/osakesed/7.html http://www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakesed.pdf Füüsika 12.klassile , Tallinn ,,Koolibri" 1996, Ain Ainsaar
magnetväljaga magnetläätsed. Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi ning tsükliline ringikujuline. 8 Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel
annaabi.ee 
