suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrguks. Nimetuse kuivendussüsteemi elementidele annab ülesanne, mida üks või teine veejuhe peab täitma. DETAILVÕRGU TOIMIMISE VIIS.Kuivendussüsteemi detailvõrgu ehk detailkuivendusvõrgu ülesanne on veereziimi vahetu reguleerimine s.o. kuivendatavalt maa-alalt liigvee (nii pinna- kui ka põhjavee) vastuvõtmine ja põhivõrku edasijuhtimine. Selle ülesande tõttu kannab detailkuivendusvõrk ka reguleeriva võrgu nimetust. Detailkuivendusvõrk võib koosneda kraavidest või drenaazisüsteemidest ja üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga
tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrguks. Nimetuse kuivendussüsteemi elementidele annab ülesanne, mida üks või teine veejuhe peab täitma. Kuivendussüsteemi detailvõrgu ehk detailkuivendusvõrgu ülesanne on veereziimi vahetu reguleerimine s.o. kuivendatavalt maa-alalt liigvee (nii pinna- kui ka põhjavee) vastuvõtmine ja põhivõrku edasijuhtimine. Selle ülesande tõttu kannab detailkuivendusvõrk ka reguleeriva võrgu nimetust. Detailkuivendusvõrk võib koosneda kraavidest või drenaazisüsteemidest ja üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga.
vahekaugused. Põhivõrgukraavide paigutamisel kuivendatavale alale tuleb täita maade kasutamise ja kuivendusvõrgu ekspluatatsiooni tingimustest tulenevaid nõudeid: 1. Kraavid olgu võimalikult sirged ja minimaalse pikkusega. 2. Kraavide omavahelisel ühendamisel tuleb vältida nurki alla 120 kraadi. 3. Kraavide paigutus peab olema kooskõlas kõlvikute ja maakasutuse piiridega ning teedevõrgu asendiga. 4. Kraavide asend peab võimaldama detailvõrgu nõuetekohast paigutamist. 5. Kraavidevahelised väljad olgu võimalikult suured ja korrapärase kujuga. 6. Kraavide paigutamisel tuleb vältida nende lõikumisi maa-aluste kommunikatsioonitrassidega. 7.Vältida reoainete kandumist kraavidesse. 31)Kuidas määratakse väikese (alla 2 km2) ja suure valgalaga kraavi ristlõike kuju ja selle parameetreid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks
Kuivenduse intensiivsus näitab veereziimi vastavust põllumajanduskultuuride kasvunõuetele, s.t. kui veereziim vastab nendele nõuetele, on kuivendus ehitatud vajaliku intensiivsusega, vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise tootmistingimuse parandamiseks on vaja maad kuivendada. Kriteerium on mõõdetav kvantitatiivne suurus, mida saab aluseks võtta detailvõrgu projekteerimise aluste väljatöötamisel ja ehitatud süsteemide kvaliteedi hindamisel. Kuivendusintensiivsuse klassikaliseks aluseks on taimekasvutingimused, s.t. kuivendusega tuleb luua selline veereziim, mis oleks igati soodne teatud liiki kultuuride kasvatamiseks ja tagaks nende maksimaalse saagi. Seoses põllutööde mehhaniseerimisega on viimasel ajal arvestatud ka teise alusega: pinnase kandevõimega. Selle järgi peab kuivendatud ala veereziim olema
annaabi.ee 
