aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd.
40 Nõude ID: FTN22 Kriteerium: Roll Nõue: Roll peab olema valitud Veateade: “Roll ei ole valitud” 7.2.2. Kriteeriumite võimalikud väärtused, ekvivalentsiklassid ja piirjuhud Eelnevas punktis kirjeldatud detailsetest funktsionaalsetest nõuetest tekkinud piirväärtused ning ekvivalentsiklassid on nähtavad järgnevas tabelis (tabel 4): Kriteerium Võimalikud väärtused Ekvivalentsiklassid Piirjuhud Periood pp.kk.aaaa < 01.01.2014 01.01.2014 > 01.01
sportlased suudavad ületada. Händikäpi printsiibi kohaselt on reklaamdisplei usaldusväärsuse garantiiks selle kulukus. Loomade suhtlus ja keel – Enamasti kasutavad loomad oma suhtluses afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad selles osas rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne). Siiski esineb sellest reeglist terve rida erandeid (vt eespool näiteid detailsetest sõnumitest loomadel). Sestap pole erinevus inimkeele ja loomade signaalide vahel mitte niivõrd kvalitatiivne, vaid pigem kvantitatiivne. Meemesilaste tantsukeel – Meemesilaste tantsukeele avastas Karl von Frish, kes sai Nobeli preemia koos Lorenzi ja Tinbergeniga. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue õienektari asupaiga (nt äsja õitsema läinud pärnapuu), lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal