Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid ka järgmise aasta oodatav P/E on 5.14, mis jääb tunduvalt keskmisele alla. Ettevõtte madala väärtuse põhjuseks on ka maailma majanduskriis ja negatiivsed ootused tuleviku suhtes, kuid see ei vähenda teadmist, et eelmise aasta eest maksis ettevõte suvel 10% dividende ning edaspidi on oodata ka nende kasvu. Seega laskumata edasi detailsesse aktsiahindade teemasse, siis minu jaoks on ettevõte oma tehtud muutuste tõttu äärmiselt atraktiivne ning kui midagi väga valesti ei lähe, saab sealt ka mõistlikku kasumit. Mitmed pangad (LHV ja Swedbank, kes on ka vastavalt Eestis enim ettevõtteid analüüsivad pangad) peavad ettevõtet Baltikumi üheks atraktiivseimaks. Kasutatud allikad: 1) AS Klementi börsiteade, Olulise osaluse muutus, http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?
–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele ainult kirjandusega, vaid paljude eri tüüpi struktuuride või märgisüsteemidega ühiskonnas. Strukturalistlike vaadete kohaselt ei ole individuaalse teksti sees eristatav sõnum iseseisvalt ja üleni oluline, vaid teda koos hoidva struktuuri väljendus
annaabi.ee 
