Kirjandus kui ajastu märk Juba inimkonna varases ajaloos püüdis inimene jäädvustada ja edasi anda lugusid, mis teda ümbritsesid. Ilmselgelt oli koopamaalingute autori siiras soov jagada oma läbielatut teistega. Kiri oli esimene andmekandja. Koos kirja tekkimisega sai elujõu reaalse olustiku kirjeldamise kõrval ka abstraktne ettekujutus, mida nüüd oli võimalik edasi anda täpsemalt ja detailsena. Tihti on ajalooürikute kõrval suuremagi tähtsusega selle aegsed kirjanduslikud lood, mis ei ole niivõrd fokuseeritud teatud sündmuste, asjade ja tegevuste kirjeldamisele vaid hõlmavad läbi esitatud loo hoopis detailsemalt kaasaegset olustikku. Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel. Kirjandus on olnud nii suurim meelelahutus kui ka trendi looja. Veel eelmisel sajandil elas kirjandus oma kõrgaega selle kultuurivaldkonna klassikalises mõttes
vajadusele reguleeritud. Neuraalne aktiivsus võib põhjustada hormoonide vallandumist, hormoonid moduleerivad neuraalset aktiivsust ja efektorraku aktiivsus saab mõjutatud nii neuraalsete kui hormonaalsete teede kaudu. 4.Seedeelundkonna talitluse uurimismeetodid 4.1. Eksperimentaalsed uurimismeetodid Eksperimentaalsete uurimismeetodite korral kogutakse andmeid katse käigus, katsed viiakse läbi katseloomadel. Akuutne katse, et uurida konkreetse organi funktsiooni tervikuna ja detailsena, ilma teiste süsteemide mõjuta. Muudetakse operatiivsel teel kas elundite omavahelist normaalset talitlust või isoleeritakse teistest elunditest osaliselt või täielikult. Elundi osaline isoleerimine ja perfuseerimine: elundil on mingi kontakt organismiga olemas, ta võib olla toodud kõhuõõnest välja või on organil kõhuõõnes kamber ümber. Alles on jäetud üks toov ja üks viiv veresoon, mida saab kontrollida ja nendesse saab manustada aineid, ilma et need läheks