ning näiteid artefaktide struktuuri ja sisu kohta leiab ka RUPi dokumentatasioonist [RUP]. Üldised artefaktid on testiprotsessile põhilisteks sisenditeks ning neid kirjeldatakse vaid ülevaatlikult. Täpsemat infot struktuuri ja sisu kohta leiab RUPi dokumentatsioonist [RUP]. 6.3.1 Üldised artefaktid Visioon defineerib huvitatud osapoolte arusaama ja põhinõudmised (ning nende aluseks olevad vajadused) arendatavale objektile. Visioon on aluseks edasisele detailsemale analüüsile, kuid annab üldülevaate arendatava objekti eesmärkidest. Süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõudmised kõik süsteemile (või süsteemi osale) esitatavad nõudmised, mille hulka tavaliselt kuuluvad kasutuslugude mudel, kasutuslood ning lisaspetsifikatsioonid (kirjeldavad nõudmisi, mida pole võimalik kasutuslugude abil kirjeldada) Süsteemi kasutuslugu defineerib kasutaja võimalikud tegevused süsteemiga ning süsteemi vastused
mullastiku kaart. Haritavate maade mullastiku korrektuuri kaardina kasutati haritava maa inventeerimisel koostatud mullastiku kaarti. Riigimetsamaade mullastiku kaardistamisega alustati 1976. a. ja lõpetati 1989. aastal. Metsamaade kaardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kaardistamisüksuste nimekirja alusel. Nimekirja kohandamisel oli suurem tähelepanu pööratud tüüpiliste metsamuldade kaardistamisüksuste detailsemale jagamisele. Võrreldes põllumajandusettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaardistamine. Tulenevalt ühtsest metoodikast on metsamajandite mullastiku kaardid võrreldes põllumajanduslike ettevõtete kaartidega kogu vabariigi ulatuses ühtlase sisuga ja hästi kasutatavad. Maa-ameti tellimusena koostas AS E.O. Map Lõuna aastatel 1997...2001 digitaalsed mullastikukaardid- ja andmebaasid. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu
te, juhtide ristlõigete ja muude parameetrite valiku ülesanded. Seejuures tuleb loomulikult kuidagi püüda arvestada nende alaülesannete omavahelist sõltuvust. Selleks vaadeldakse projekteerimist kui iteratiivset protsessi, kus esimeses lähenduses lahendatakse alaülesandeid väga ligikaud- selt ja orienteerivalt. Sellele järgneb saadud tulemuste omavaheline kooskõlastamine ja korrigeeri- mine, ning alles siis asutakse detailsemale projekteerimisele. Projekteerimise eri etappidel võidakse lahendada mitmesuguseid küsimusi, nagu näiteks: • olemasoleva võrgu analüüs koormatuse, töökindluse, pinge reguleerimise jm. seisukohalt • tarbijate koormuste määramine, võrgu sõlmede aktiivvõimsuse bilansi koostamine ja uute alajaamade rajamise vajaduse väljaselgitamine • võrgu osade üldskeemi ja nimipingete valik • võrgu võimalike skeemivariantide väljatöötamine
rõhutuna iseoma saatuse raskusest, polnud ma esialgu selles suures linnas üldse võimeline midagi rahva eri kihtides tähelepanelikult jälgima. Viini tolleaegsest 2-miljonilisest elanikkonnast olid juba sel ajal peaaegu 200 000 juudid, kuid ma ei märganud neid. Esimestel nädalatel langes mulle peale niivõrd palju uusi ideid ja uusi ilminguid, et mul oli raske nendega toime tulla. Alles siis, kui ma järk-järgult rahunesin ja esimestest muljetest läksin üle enamkonkreetsemale ja detailsemale tutvumisele ümbritseva keskkonnaga, vaatasin ma ringi ja puutusin kokku ka juudiküsimusega. Ma ei taha sugugi kinnitada, et esimene tutvus selle küsimusega oli mulle väga meeldiv. Ma nägin juudis ikka veel vaid teatud religiooni kandjat ja lähtudes kannatlikkuse ja humaansuse motiividest, suhtusin jätkuvalt igasugustesse usulistesse sundustesse eitavalt. Toon, millega Viini antisemiitlik press juute üle kallas, tundus mulle suure rahva kultuuritraditsioonidele mitteväärilisena
annaabi.ee 
