looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tõttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal ühesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nõu pidada teadlastega. Loomulikult on insenertehniliselt võimalik ehitustegevus ka lihkeohtlikel nõlvadel, see on aga alati seotud märgatavate lisakulutustega. Maalihe Pärnumaal Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel290_280.html
planeerimises Näiteks ei soosita linna äärealadele kaubanduskeskuste planeerimist, sest see soodustab valglinnastumist. Transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Rohevõrguslik mitmekihiline, et tagada floora ja fauna elupaik, kui ka keskkonnatingimuste parem seisund. Elamumaade planeerimisel sotsiaalne keskkonnakvaliteet, mis oleks ohutu nii lastele mängimiseks kui ka sobilik puhkuseks. 211. Loodusliku taimkatte käsitlemine elukeskkonna detailplaneerimisel Maa-ala omapära selgitab välja maastikuanalüüs, milles käsitletakse taimestikku jne. Tugiplaanile kandtakse puude ja põõsaste võra või puistu ulatus ja väärtusklass vastavalt puittaimestiku ja haljastuse inventuurile. Rohevõrgustiku, rohealade arvestamise näol, suurte puude mitte raiumine. 212. Tänavate ja teede käsitlemine detailplaneeringutes. Tehnoloogilise infrastruktuuri (liinide) käsitlemine detailplaneeringus.
annaabi.ee 
