kaitseala on riivatud? Mis asi on see kaitseala riive või põhiõiguse riive, on siiamaani vaieldav ja ebaselge. Üldise definitsiooni kohaselt on põhiõiguste riived kõik põhiõigusliku kaitsehüve ebasoodsad riigipoolsed mõjutused. Eesti kirjanduses ja kohtupraktikas käibivad sünonüümidena erinevad mõisted nagu riive, piirang, sekkumine, kitsendamine. Kõik tähendavad ühte ja seda sama. Sisuliselt tähendavad nad põhiseadusega antud õiguste detailiseerimist ja nende õiguste väga suure ulatuse või diapasooni kitsendamist. Ka õiguse realiseerimise tingimuste kindlaksmääramist. Nt on tegevusala valikuvabaduse piiranguks kvalifikastiooninõuded või vanusenõue teatud ametikohale asumiseks. Igasugune õiguste piiramine ei ole veel õiguste rikkumine. Põhiõiguse riive mõistet tuleb hoida rangelt lahus põhiõiguse rikkumise mõistest. Selleks, et õigustesse sekkumine muutuks õiguste rikkumiseks, peab sekkumine olema põhiseadusvastane
piiramine. Ei korraldata valimisi. Parlamendi asemel hakkab teatud tingimustel seadusi vastu võtma parlamendi liikmetest koosnev väikesearvuline seadusandlik delegatsioon (näiteks Rootsis). 11. põhiseaduse muutmine. Riigiõiguse instituudid langevad väga suuresti kokku põhiseaduse peatükkide struktuuriga. § 3. Riigiõiguse normid Riigiõiguse normidele on omane, et paljud neist on sõnastatud küllalt üldiselt ja vajavad realiseerimiseks detailiseerimist madalamal seisvate normide abil. Näiteks Riigikogu valimisi käsitlevad normid põhiseaduses on rakendatavad ainult neid detailiseeriva valimisseaduse olemasolul. Küllalt abstraktselt on fikseeritud ka põhiõigusi ja vabadusi käsitlevad normid. Neidki norme detailiseerivad mitmed teised normid, kuid detailiseerivate normide puudumisel peab demokraatlikus ühiskonnas olema võimalik ikkagi otse kasutada konstitutsiooniga antud õigusi. Samas kehtestavad õigusi fikseerivad
annaabi.ee 
