MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss
Hans ja Grete pole sihvakad iludused nagu tavaliselt oleme neid harjunud kohtama muinasjutus, kuid sellisesse illustratsiooni sobivad just nimelt sellised ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete. Hunt, nõid ja tundmatu olend vasakul räägivad midagi jutumullikestes, mis annab kindlasti pildile palju juurde, sest tavaliselt ei näe metsas puu otsas istuvat, rääkivat nõida. Sellised illustratsioonid raamatus kutsuvad sind veel muinasjuttu läbi lugema, need on mitmekesisemad ja detailirohkemad kui klassikalised muinasjuttude illustratsioonid. 6.2 Mulle on tuttav ka Judith Clay illustratsioonidega H. C. Anderseni teos "Väike merineitsi". Need illustratsioonid tekitasid minus üpriski vastakaid tundeid. Üksikult vaadatuna, on nad väga köitvad ning kaunid teosed, kuid ma pole kindel selles, kuidas nad antud muinasjutu juurde sobivad. Illustratsioonid on omapärased ning neis on kõik vajaminev: detailid, kokkusobivad värvid, mingi salapärane kaasahaaravus, kuid ilmselt
heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aegajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad
kuna vastasseisud toimuvad iga kahe aasta tagant. Vastasseisus võib kaugus muutuda ligi kaks korda, olenevalt vastasseisu ajast. Suurteks vastasseisudeks nimetatakse neid vastasseise, kus kaugus on alla 60 miljoni kilomeetri. (,,Universum" 1997: 219) Marsil olev läbipaistev atmosfäär soodustab terve hulga Maal tuntud detailide ära tundmist: polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori läheduses, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved. Marsist on kaarte tehtud alates 17. sajandist. Detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. (Noorkõiv, E) Planeeti Marss on kõige rohkem uuritud. Teostatud ekspeditsioonide peaeesmärk on olnud leida elu märke Marsil. Neljakümne aasta jooksul tehtud uuring-retketest on kahjuks ainult mõned õnnestunud. (Noorkõiv, E) Hästi uuritud Marss osutus märgatavalt igavamaks, kui oli alguses olnud. Õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 millibaari ehk 1/170 maapealsest rõhust, süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke
annaabi.ee 
