vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus või ilmne pidurdamatus, kehaline kohmakus, ainitine pilk ja liigne detailihuvi, väga varajane või tavalisel ajal käimahakkamine. Tavaline on ka korduvate häälte ja häälitsuste tegemine, korduvate kehaliigutuste tegemine. Paljudel näib olevat mingi tajuhäire näiteks ebatavaliselt tugevad reaktsioonid teatud helidele või materjalidele. Teisel eluaastal on iseloomulik huvi puudumine teiste laste vastu, osaliselt seiskunud
fotode vaatamisel on võimalus uuesti ja uuesti läbi elada antud momenti ja tundeid, mis liitusid foto tegemise protsessiga. Samas võime avastada hilisemal vaatlemisel fotolt asju/detaile, mida me tegemise ajal (ja ka mitmel varasema vaatamise ajal) ei märganud. Nii võib saada foto meile uueks teadmise allikaks ning mõjutada ümbritsevate sündmuste mõtestamisel. Struktuurifotod: Saksamaa ja USA F-64. Albert Renger Patzsch, K,Blossfeldt jt. Detailihuvi ja "funktsionaalsuse ilu". Loodus kui kunstiteos. Masin kui kunstiteos- Otto Steinert ja "Volkwang". Pilet nr.4 1. Heliograafia Kõige esimese foto autoriks peetakse Prantsusmaalt pärit asjaarmastajast leiutajat ja litograafiahuvilist Nicéphore Niépce'i. Litograafia seisnes piltide käsitsi joonistamisel teatud kivimile ja seejärel nende tindiga trükkimisel. 1820-ndail aastail üritas Niépce seda protsessi aga mugavamaks muuta nii, et pildi joonistaks valgus. Selleks
annaabi.ee 
