käsitlemine johtub veel asjaolust, et otsuse õiguspärasel täideviijal võib olla seadusest tulenev teatud diskretsiooniõigus. Sellisel juhul on tegemist olustikuga, kus tõlgendamise objektiks on täitmisele kuuluv otsus. Sellisel juhul võib ilmneda otsuse täitmisega seotud asjaolude hindamisel tõlgenduslikke lahknevusi otsuse tegija (nt kohtuniku) ja täitevametniku vahel. Selline konflikt vajab ilmtingimata lahendamist kooskõlas seadusega, sest vastupidine võib halvimal juhul viia desuetudo olustikuni. 5 6 Desuetudo olustik: vastuvõetud õigusnorm (-akt) jäetigi ametnike poolt kohaldamata, realiseerimata. Seega - kui on mingit õigusnormi lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus", ld: ius nudum). Desuetudo-teoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga - tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega
muutuvad makulatuuriks P.3. Realistide teooriad. Põhiidee - õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid ka rakendatakse. Kehtima hakkamise eeldus on alati see, et ametnikud seda ka riigis tegelikult pärast jõustumist kohaldama hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike tulevane, eeldatav käitumine), on neid teooriaid nimetatud ka prognoositeooriateks. Realistid on kirjeldanud eeltooduga seoses nn desuetudo-kaasusi. Tähendab: vastuvõetud õigusnorm (-akt) jäetigi ametnike poolt kohaldamata, realiseerimata. Seega - kui on mingit õigusnormi lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus", ld: ius nudum). Desuetudo-teoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga - tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega. Teisejärguline on küsimus kuidas riiki praktikas ametnike tahtliku tegevusetuse eest kaitsta. P.4. Normativistid
annaabi.ee 
