haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav. Samuti edukalt ravitav, kui on diagnoositud õigeaegselt. Vaatamata eeltoodule on nahavähk paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem vähivorm
haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja mukotsiliaarsüsteemi defektid). Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab kihnu mädakolde ümber, moodustub bronhektaatiline kavern, mille ümber hakkab vohama sidekude tekib pneumoskleroos. Pneumoskleroosi foonil tekib gaasivahetuse häire - hüpoksia, mis koos mädapõletikust tingitud intoksikatsiooniga viib ainevahetushäirete tekkele, mille tulemuseks on sekundaarne amüloidoos, kahheksia, trummipulksõrmede kujunemine
annaabi.ee 
