Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse.Kuna vee keetmisel tema soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. Destillerimist kasutatakse puhta vee saamiseks keemialaborites, apteekides kuid vähesel määral ka tööstuses (destillerimine kulutab palju energiat ning on seetõttu kallis) Teine võimalus vee kareduse kõrvaldamiseks on kasutata reaktiive, mis sadestavad vees sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena( karbonaatide fosfaatide või sulfaatidena).Tänapäeval on üks levinumaid vee pehmendamise meetodeid ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab endast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniide koostises olevate ioonide vastu
näitaks rohkem vilja maitset nt viskit tehakse katla destillatsiooniga , puuduseks on see et see on aeglane oma hind on kallim , tootlikkus väike . Kolonn destillatsioon - alkoholi ei jää tooraine lõhna ja maitset eeliseks et on kiire toota odavam 3.segamine erinevate komponentie ühendamine , segamise protsessil lisatakse ka suhkur kui vaja , ei lähe maitsetamise alla aga läheb segamise juurde. 4. maitsestamine , kaks meetotid 1. Meetod destillerimine pannakse maitseained juba destillatsioni käigus ja saab panna ainult katla destillatsioon kaudu , 2. leotamine maitseained jäätakse vedelikku sisse mingiks ajaks lihtsalt seisma. Maitsestakse et anda lõhna ja maitse omadusi , maitsestamisel kasutatakse maitseaineid , maitse ained ja maitsetaimed ürdid ja vürtsid , puuviljadega , marjadega , erinevate koortega , ja ka juured, 5. Laaberdamisel saab alkohol juurde maitsest ja lõhna laaberdus tünnid tavaliselt tamme , kastani
annaabi.ee 
