ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel. selleks enne serveerimist valatakse lihale konjakit ja süüdatakse. see annab roale spetsiifilise maitse ja lõhna. dessertidest valmistatakse serbette. küpsetitest on levinum tagurpidi õunakook (vormi pandud õuntele pannakse peale lehttainas) ja porrupirukad. jookidest eelistavad prantslased puuviljamahlu ja mineraalvett. erakordselt populaarne on kohv. hommikul juuakse piimaga kohvi, lõuna- ja õhtusöögi aga lõpetavad musta kohviga. Kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) 1. Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres)
kuivainet; · veejäätis / water ice sisaldab vett, suhkrut ja puuviljakontsentraati. Tänapäeval moodustavad kaks esimest jäätise tüüpi 80-90% kogu maailma jäätisetoodangust. Jäätis. 8-18% rasva, 9-12% piima rasvata kuivainet, 13-16 % suhkrut (v.a. laktoos) ja stabilisaatorid/emulgaatorid. Kui kogu rasv on piimarasv, nimetatakse seda mujal dairy ice cream. Õlide ja rasvade hindadest tulenevalt on maailmas vaid 20-25% jäätisest (mitte külmutatud dessertidest!) dairy ice cream. Erandiks on USA, kus toode peab selleks, et teda võiks nimetada jäätiseks, sisaldama vähemalt 10% piimarasva. Kui kasutatakse taimerasva või muid loomse päritoluga rasvasid, nimetatakse jäätist mellorine või kunstlikuks jäätiseks. 1 2 Katrin Laikoja
annaabi.ee 
