ebavars võib olla kuni 15 meetrit pikk. Banaane on kokku umbes 400 sorti. Mõned tuntumad: Keedu- ehk jahubanaanid on paljudes troopikamaades põhitoiduaineks. Nad on kollase, rohelise, punase või violetja koorega. Viljaliha meenutab maitselt jahust kartulit. Dessert- ehk puuviljabanaanid on kollakas-valge magusa ja mahlaka lihaga, natuke hapuka maitsega. Nad on algselt rohelised, valminult kollase sileda koorega. Suurem osa dessert banaane süüakse värske puuviljana. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Punaseid banaane kasvatatakse Keenias ja tuuakse sisse Euroopasse. Nii viljaliha, kui ka koor on punakad. Õunabanaanid veetakse sisse Keeniast ja Brasiiliast. Väikesed (8-10 cm) hapukad, meenutavad õuna maitset. Kääbusbanaanide vili on väga väike. Enamasti on tuntud suhkurdatult või konserveeritud kujul. Kasvatatakse Tais ja Malaisias. 1.2 Banaani tervislikkusest inimese tervisele
bioloogilise ülesande täitnud. Kuna kultuurbanaani viljades seemneid pole, paljundatakse neid risoomitükkide abil. Sordiaretus on läinud kahes suunas: Esiteks kasvatatakse dessertbanaane ehk puuviljabanaane, mis on natuke hapuka maitsega magusa ja mahlaka lihaga. Neid turustatakse ka Eestis. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist. Suurem osa dessertbanaane süüakse värske puuviljana ja sellisena on banaan maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid. Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest. Kiubanaani ehk kanepbanaani kasvatatakse manillakanepi saamiseks. Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi. Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral.
annaabi.ee 
