Vili on piklik kauna välimusega mari. Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad. Pärast ainsa viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb, sest on oma bioloogilise ülesande täitnud. Kuna kultuurbanaani viljades seemneid pole, paljundatakse neid risoomitükkide abil. Sordiaretus on läinud kahes suunas: Esiteks kasvatatakse dessertbanaane ehk puuviljabanaane, mis on natuke hapuka maitsega magusa ja mahlaka lihaga. Neid turustatakse ka Eestis. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist. Suurem osa dessertbanaane süüakse värske puuviljana ja sellisena on banaan maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid
Rohelised banaanid valmivad järele ka toatemperatuuril. Tarbimisküpsust näitavad koorele tekkivad mustad täpid või väikesed plekid. Sellised banaanid on parimate maitseomadusteha ja kõrgeima toiteväärtusega. Banaanide küpsusastet hinnatakse 7-astmelise skaala järgi, kusjuures 2 on veel roheline, 7 aga täisküps väikeste mustade suhkruplekkidega banaan. Müüakse kaalukaubana. Banaanid on väga mitmekülgse kasutusalaga toiduviljad. Enamik dessertbanaane tarbitakse värskelt ja lisanditena paljude roogade juurde, puuviljasegudes ja salatites. Neist tehakse ka alkohoolseid jooke, kuivatatakse, kasutatakse banaanijahuna, friibanaanidena jne. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:29-32) Dattel Pärineb Ees-Aasia ja Aafrika kõrbealadelt, kus teda tunti uhe maailma vanima kultuurtaimena juba 9000 aastat tagasi. Praegyse Iraagi ja Egiptuse territooriumil oli ja on datlipalm ka praegu üks peamisi toidutaimi. Tänapäeval viljeldakse veel Iisrealis,
annaabi.ee 
