sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. 16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis
jagas saare ranniku allüksuste vahel sektoriteks ja laskis kaevikuid kaevata. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Vanem Jegotõtšev sai major Navaginilt käsu minna oma rühmaga Kõiguste lahte, et toimetada dessant Ruhnu saarele. ,,Ma ju ütlesin, et teil tuleb veel pontoonidega tegeleda,'' lausus major. ,,Ja enam kui üks kord. Näete nüüd !'' Õhtuks oli 10.üksik sapööriroodu pontoonrühm juba Kõigustes. Kai ääres õõtsus terve dessantlaevastik. Jegorõtšev silmas liikurpraam, kahte puksiiri, nelja kaatrit ja traallaeva. Nende juures askeldasid punaarmeelased, kes laadisid trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm
annaabi.ee 
