Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta. 14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. 16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
veebruaril jõuti taas Tallinna-Narva raudteeni ning lõigati see läbi. Narva alla toodi lisajõude saksa vägedele, kelleks olid esimesed mobiliseeritud eestlased. Samal ajal Punaarmee alustas uut sissetungi Lõuna-Eestisse, mis ähvardas Tartut. 14. veebruaril maandati Saksa tagalasse meredessant- korralikult väljaõpetatud eriüksus, kelle ülesandeks oli sakslaste tagala segamini lüüa, saada kontakt Punaarmee üksustega ning piirata ümber armeegrupp "Narva." Ilm oli halb ja dessantlaevad hajusid laiali. Sakslased hävitasid täielikult ära punaarmee dessantväed. Algatati uus rünnak Auvere jaamas. Punaarmee oli selleks ajaks juba kaotanud 227 440 võitlejat. Lahingutes tekkinud pausi kasutati, et täiendada oma jõude. Terroristlikud õhurünnakud: Uue suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid õhurünnakud Eesti linnadele. 6. märtsil pommitati Narvat, 8. märtsil langes Jõhvi ja Tapa raudteesõlm. 9. märtsil pommitati Tallinnat (2 pommituslainet). Rünnakus osales
annaabi.ee 
