autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastust levis ka despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi teistsugune tähendus ja seal kehtis pigem valgustatud despootia ja selle idee autoriks oli prantsuse filosoof Voltaire. Idee kohaselt on riigile ja rahvale parimaks valistejaks haritud ja reformimeelselt piiramatu võimuga monarh. Prantsuse revolutsiooni tekkimise põhjuseks on ka sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, ka majanduskriis, mis oli tingitud iganenud majanduspoliitikast, sõdadest ja toretsevast õukonnast. Just kõige viimane punkt
Eesti kultuur andis päris hulgaliselt huvitavaidja mitmemahulisi teoseid, mille juures sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka) muud.Näiteks J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse, iseenesest üldinimliku dilemma ees kas kõnelda despootial tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aluses Eestis samuti. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan! Kõlas selles üldinimlike küsimuste kõrval selgesti kaasa inimestesse kuhjunud mure eesti rahva saatuse pärast. Veelgi jõulisemalt kui Tammsaarel mõeldud, kangastus Põrgupõhja Jürka eesti rahva võrdkujuna, kes kurjas maailmas üritab ühekorraga ellu ja ausaks jääda. Vastupanuvaim koondus kultuurivalda.
annaabi.ee 
