23. Milles seisneb transkriptsioon valgusünteesil? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas, mis peab transkriptsiooni alustamiseks seostuma vastava geeni algusosaga. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. Iga aminohappe jaoks on olemas kindla koostisega tRNA. Transkriptsioon on esimene samm, mis on geenide avaldumise peamiseks regulatsiooni tasemeks. DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks, nimetatakse transkriptsiooni ühikuks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. Kui geen, mida transkribeeritakse, kodeerib valku, on transkriptsiooni
Arg-i transport teistest kudedest glutamiiniga seotuna maksa. 5. vaid maksas leiduva arginaasi toimel lõhustub Arg ja tekib karbamiid ning taastub ornitiin. Karbamiid difundeerub verre, viiakse neerudesse ja väljutatakse. Väike kogus karbamiidist difundeerub verest soolde ja lõhustatakse mikroobide ureaasi toimel NH3 ja CO2ks. (lk 197-199, medbiokem II osa) 51. Valkude biosüntees. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltaehela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. DNA üksikahel talitleb siin kui matriits uue nukleiinhappemolekuli sünteesimisel. Edastamaks geneetilist infot valgusünteesiks sünteesitakse komplementaarne ribonukleiinhappe (RNA) ahel. Antud protsessi nimetatakse transkriptsiooniks ja seda katalüüsib ensüüm RNA-polümeraas. Järgnevalt RNA-molekul lahkneb DNA-ahelast ja liigub raku tsütoplasmas asuvatele
Seega on koodoneid rohkem kui 20 aminohappe jaoks tarvis. Selgunud ongi, et mitu koodonit võivad kodeerida ühte ja sama aminohapet, kusjuures määravad on koodoni kaks esimest nukleotiidi. Teiseks: kolmele koodonile ei vasta mitte ükski aminohape ja nad talitlevad DNA ahelas kui peatavad koodonid (ingl. k. stop triplets), mis annavad signaali polüpeptiidahela sünteesi lõpetamiseks. Metioniini koodon seevastu talitleb kui signaal sünteesi alustamiseks. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. DNA üksikahel talitleb siin kui matriits uue nukleiinhappemolekuli sünteesimisel. Kuid edastamaks geneetilist infot valgusünteesiks ei sünteesita mitte komplementaarset DNA ahelat, vaid komplementaarne ribonukleiinhappe (RNA) ahel. RNA peamised erinevused DNA-st on järgmised: 1. RNA nukleotiidis on desoksüriboosi asemel riboos (struktuurivalemid on toodud võrdlevalt joonisel 2.2.),
annaabi.ee 
