Tavaliselt N2, He, Ar ja vahel ka H2. Mobiilne faas ehk kandegaas peab olema inertne statsionaarse faasi ja lahutatavate ainete suhtes. 19. Proovi sisestus GK-s (sh ka proovi jagamise reziimid) Manuaalne või autosampleriga - vedela proovi puhul. Tahkefaasi mikroesktraktsioon - Fiiber asetatakse nõela sisse => nõel viiakse proovi lahusesse ja fiiber surutakse nõelast välja. Tasakaalu saavutamisel tõmmatakse fiiber tagasi nõela sisse ja süstitakse gaaskromatograafi. Termiline desorbtsioon - proov kogutakse mingi adsorbendi sisse ja asetatakse torusse => toru kuumutatakse ja samal ajal puhutakse läbi toru kandegaasi, mis viib eralduvad ained lahutuskolonni. Headspace sisestamine - proov asetatakse viaali ja viaal suletakse, vajadusel kuumutatakse. Lenduvad komponendid difundeeruvad gaasifaasi. Taskaalu saavutamisel võetakse süstlaga proovi gaasifaasist. Split (jagamisega) - sisestuskrambris proov aurustub ja ainult väike osa jõuab
kujul ja esialgses koguses. Ta vôimaldab reaktsioonil kulgeda teist teed mööda, kus Ea on madalam (takistab pôhireaktsiooni kulgemist). A+BAB = A+KAK ja AK+BAB+K. Homogeenne katalüüs kôik ained on samas faasis. Kulgeb elusorganismides vesilahuses. Oleneb katalüsaatori konts.-ist. Heterogeenne katalüüs katalüüs toimub katalüsaatori pinnal, sôltub pindalast ja liigendusest: 1) difusioon pinnale 2) adsorbtsioon (vastastiktoime ainega) 3) keemiline protsess 4) desorbtsioon (aine eraldub pinnast) 5) difusioon pinnast kaugemale. Adsorbtsioon nähtus, kus aineosakesed kogunevad faasi sisemusest faasidevahelisele piirpinnale. Tahke aine vôi vedeliku pinnal on alati olemas täiendav pinnaenergia, seob sealseid osakesi.. Autokatalüüs katalüsaatoriks on üks reaktsiooni saadustest. Isekiirenev reaktsioon. Biokatalüüs katalüsaatoriteks on enamasti ensüümid, ka H-ioonid. 1) Väga selektiivne (katal. vaid spetsiifilisi reaktsioone). 2) Väga efektiivne
erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; leida külma- sildasid ja hinnata nende suurust; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust; hinnata ehituskvaliteeti; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 22.Niiskus ehitusmaterjalides, hügroskoopne ala, kapillaarne ala, adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna.
annaabi.ee 
