"W väkk, vuihh!" [emotivism ]; C: "W on kesine" = "W rahuldab standardit x" [objektivism]. Hoolimata pealiskaudsest ilmest, pole need hinnangud omavahel vastuolus! Probleem: Strateegia on triviaalne, sest K-tõlgenduste eneste kognitiivne staatus on määratlemata! Samas, kui tõlgendusväited ja hinnangud on sümmeetrilised, kas siis saab deskriptivist (kognitivistlik) K-tõlgenduste suhtes, pooldada hinnangutes non-deskriptivismi (non- kognitivismi) (sobida pluralismiga)! 2. Vaatepunkt: ,,Asju ja isikuid saab hinnata erinevatelt alustelt: moraalselt, legaalselt, intellektuaalselt, poliitiliselt, majanduslikult, esteetiliselt, spirituaalselt jne. Asjad võivad olla head või halvad ühelt, või rohkem kui ühte liiki põhjendustelt" (Diffey 1991: 204). A: "W on hea" [esteetiline vaatepunkt]; B: "W on halb" [moraalne vaatepunkt]; C: "W on keskpärane" [poliitiline vaatepunkt]
Kuidas võetakse omaks teooria? Kas Newtoni paradigmast võib rääkida kui relativistliku erijuhtumist? Newton: Thomas Kuhn on väitnud, et teadusrevolutsioonide ajal vahetub üks teooria teisega, mis ei ole eelmisega võrreldav, sest nende mõistestik on ühismõõduta. See kehtib Kuhni meelest näiteks ülemineku puhul Newtoni mehaanikalt erirelatiivsusteooriale. Kummaski teoorias on näiteks erinev massi mõiste, mis ei ole teise omaga võrreldav. Kuhn tugineb analüütilise deskriptivismi nimelisele arusaamale, et terminil on analüütiline definitsioon, mis tugineb loodusseadustele, mis selle terminiga seotud on. Teooria vahetumisel muutuvad postuleeritavad seadused, seega ka termini osutus. Selline kontseptsioon esitab väljakutse realismi arusaamale lähenemisest tõele: eri teooriate lähedus tõele ei ole võrreldav. Teadusrevolutsioon on see, et kui olemasolev paradigma ei suuda oma funktsiooni mingis teemas enam käsitleda ja on vajadus uue paradigma järele,
annaabi.ee 
