*Selle käsitlus sõltub kuidas lex fori määrateleb välisriigi õigust. Nt. Eestis on välisriigi õiguse õigusteoreetiline määratlus viidud kooskõlla renvoi määratlusega. Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid. *Neli Renvoi käsitlust: a)Eiramine-Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus) b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest. c)Ühekordne renvoi-osalise renvoi teooria. Jaguneb edasiviidet tunnustavaks (nt Belgia) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Sks.ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist. d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004] (§ 231. Registreeritud väärtpaber (1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.) On olemas 4 renvoi käsitlust: * eiramine forum ei tunnusta renvoi`d ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriiklikku õigust (nt Itaalias, Brasiilias, Kreekas, Süürias, Egiptuses); * desistement teooria ehk deklinatsiooniteooria tagasisaate korral ei kohalda forum oma õigust mitte sellepärast, et ta aktsepteerib tagasisaadet, vaid sellepärast, et ,,välisriik on ,,koketselt keeldunud" oma õiguse kohaldamisest" (riikide praktikat pole); * osalise ehk ühekordse renvoi teooria jaguneb omakorda edasiviidet tunnustavaks (nt Prantsusmaal ja Belgias) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Saksamaal ja Eestis), kusjuures tagasisaadet tunnustatakse mõlema alaliigi raames;
annaabi.ee 
