Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus, • pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid,
sulus/aias, puhastada oma jalad. Musta jalanõuga desovanni astumisest ei ole ka kasu, see saastab nii desovanni ning mustus jääb jalanõu külge ikkagi kinni. Jalanõud tuleks hoolikalt ennem ära puhastada, kasvõi veega ning näiteks desinfitseerida. Samuti tuleks puhastada vasikate boksid korralikult. Vasikad välja aiada ning korralikult puhastada boks põhust ja pesta ära, seejärel puhas boks desinfintseerida või ka desopulbrit alla panna, et parasiidid ei tekiks nii kiiresti, sest põhu all on neil hea keskkond selleks, sest vasika rooja ja uriin vajuvad alla ning seal on soe ja niiske kliima, kus nad tekivad kergesti. Samuti tuleks ka veiste sulge puhastada ning nende lamamisalasid. Sõnnikukraap peab liikuma aeglaselt lehmade vahel, kuid peab jõudma piisavalt puhastada, et lehmad ei suudaks kohe uuesti suuremal hulgal läga tekitada.