vähem totaalset sõda (toonaseid võimalusi arvestades). 4 Ülepea oli Napoleoni poliitika esmajärjekorras militaarne – vastupidiselt traditsioonilisele oli Napoleoni diplomaatia allutatud sõjalistele eesmärkidele (vrd Clausewitz) Samas näib, et Napoleonil puudus selge ettekujutus oma kaugematest eesmärkidest. Tema poliitika oli dikteeritud pigem hetkevajadustest (shl sõjalistest) kui mingist grand designist. Saavutades küll olulist edu, kurnas Napoleon ajapikku Prantsusmaa välja, tegemist oli nn imperial over-strechiga (so suur tükk ajas suu lõhki). Napoleonile sai saatuslikuks, et vaatamata sõjalisele edule, ei suutnud ta luua poliitilist stabiilsust, iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi kaasa uusi vaenlasi ja lahendamata probleeme, mis eostasid uue sõja. Sõda Inglismaaga Vastuolusid Inglismaa ja Napoleoni vahel teravdas brittide keeldumine loovutada okupeeritud
enam-vähem totaalset sõda (toonaseid võimalusi arvestades). 4) Ülepea oli Napoleoni poliitika esmajärjekorras militaarne – vastupidiselt traditsioonilisele oli Napoleoni diplomaatia allutatud sõjalistele eesmärkidele (vrd Clausewitz) Samas näib, et Napoleonil puudus selge ettekujutus oma kaugematest eesmärkidest. Tema poliitika oli dikteeritud pigem hetkevajadustest (shl sõjalistest) kui mingist grand designist. Saavutades küll olulist edu, kurnas Napoleon ajapikku Prantsusmaa välja, tegemist oli nn imperial over-strechiga (so suur tükk ajas suu lõhki). Napoleonile sai saatuslikuks, et vaatamata sõjalisele edule, ei suutnud ta luua poliitilist stabiilsust, 62 iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi kaasa uusi vaenlasi ja lahendamata probleeme, mis eostasid uue sõja. Sõda Inglismaaga