on võimelised tähistama/märgistama (denoteerima) vahel. Märk võib märgistada (omada denotaadina) kõike seda, mis vastab semantilise reegliga formuleeritud tingimustele, samal ajal kui reegel ise konstateerib designatsiooni (tähendustamise) tingimusi ja koos sellega määrab ära designaadi (denotaatide klass või liik) indeksi jaoks: ei iseloomusta ja ei pea olema sarnane. Igal momendil märk tähendab, (tema designaadiks on) see, millele ta osutab pärisnimi ikooni jaoks: ikoonid tähistavad (denoteerivad), iseloomustavad neid objekte, milledel on samasugused omadused (või osa omadusi) mis märkidel enestel iseloomustavad sümbolite [Peirce´i tähenduses] semantiline reegel vormub teiste sümbolite (millede reegleid ei tuvastata) abil või viidates konkreetsetele objektidele, mis on mudeliteks (ja seega täidavad ikooniliste märkide rolli).
Isegi kui paigutada abstraktsed (või kujuteldavad) nähtused tervenisti inimteadvusse ehk pidada neid mõistetest eristamatuks, siis on kolmnurgast vaid objekt puudu, kuid mõiste ja selle seos sõnaga töötavad endistviisi. Termini poolt vaadates (ja märkigem veelkord selle perspektiivi kummalisust mõistekeskse mudeli kirjeldamisel) võib mõistet nimetada ka selle termini kõneleja- või kuulajatähenduseks, mõtteks, tähistata- vaks või designaadiks. Objektid, mõisted ja terminid 69 Laiemas mõttes, kui rääkida üksikterminite asemel tervetest tekstidest ja nende kasutamisest suhtluses, vastab mõistele kõneleja poolt vaadates suhtlustaotlus ja kuulaja poolt vaadates kuulaja arusaam kõneleja suhtlustaotlusest – ehk siis suhtlusega seostuv sisu kummagi suhtleja teadvuses. Täpne või udune? Nagu öeldud, on mõisted klassikalises terminoloogias täpsemalt
annaabi.ee 
