dessertveinide poolest. Botaanikaaiad on ühed Madeira tähtsamad vaatamisväärsused. Siin on meeletult palju taimi ja lilli, mida portugallased on kolmesaja aasta jooksul oma reisidelt kogu maailmast kaasa toonud. Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks kolmandikku saarest, kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks. Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala, mis on loodud hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal, see on saareriigi üks vanimaid. Madeira saare maastik on väga mitmekesine. Saare põhjarannik ja lõunarannik on täiesti erinevad. Maaliline põhjarannik kujutab endast püstloodis merre langevat kaljuseina Maastikku ilmestavad siin ka mägedest alla langevad kosed
Paika, kuhu lennukiga jõuab Tallinnast ligi kuue tunniga, ümbritseb Atlandi ookean. Idülliline Madeira saar, mis on oma staatuselt teatava iseseisvusega Portugali autonoomne regioon, paikneb Aafrika läänerannikust umbes 550 km kaugusel. Madeira sai autonoomia pärast 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni, millega Portugalis kaotati Salazari diktatuur. Saarestik koosneb kahest suuremast saarest Madeira (828 km², 255 000 el) ja Porto Santo (42 km², 5000 el) ning asustamata saaregruppidest Desertas ja Selvagens. Pealinnast Funchalist (101 000 el) lääne pool Cabo Giraos asub kõrguselt teisel kohal olev kalju maailmas. Nii nagu mandril räägitakse ka saarel portugali keelt. Turismipiirkondades on kasutusel ka inglise ja saksa keel. Saare kliima on väga pehme: keskmine temperatuur suvel 21 °C ja talvel 16 °C, ning meri pidevalt soe Golfi hoovuse tõttu: suvel 22 °C ja talvel 17 °C. Talvel sajab kuus-seitse päeva kuus, kuid päris päikeseta päevi on harva
annaabi.ee 
