elukutsega seotud või ümbritsevas keskkonnas pidevalt esinevad allergeenid. Vastunäidustuseks on nakkuslikud protsessid, aktiivne kopsutuberkuloos, dekompenseeritud südamehaigused, maksa- ja neeruhaigused jne. Spetsiifiliseks hüposensibilisatsiooniks süstitakse allergeeni tavaliselt naha alla suurenevates annustes. Arvatakse, et hüposensibiliseeriva ravi mõju põhineb allergeeni blokeerivate antikehade moodustamisel. On leitud, et desensibiliseerimise käigus suureneb ka mononukleaarsete rakkude hulk, mis spetsiifiliselt pidurdavad allergeeni toime avaldumist. (“Immunoloogia” Sirje Velbri, Tallinn Valgus 1982), Desensibiliseeriva ravina võib kasutada erinevaid H1 retseptori blokaatoreid. Raviks sobib nt.klassikaline antihistamiinikum Keemiliselt puhtad allergeenid - uued võimalused täpsemaks diagnostikaks ja raviks. Seerumiproteiinid Metallid nt nikkel, kroom
Patsiendi lõõgastunud olekus saavutatakse hirmu kadumine selle stiimuli suhtes, seejärel võetakse tugevamat hirmu tekitav stiimul ja korratakse protseduuri, kuni lõpuks jõutakse kõige tugevamat hirmu tekitava stiimulini. Protseduuri aluseks on nn vastutingituse ehk algselt hirmu tekitanud stiimulile lõõgastuse ja stiimuli kontrollitavuse tundega reageerimise kujundamine. Patsiendil keelatakse vältivate reaktsioonide sooritamine, sest nende korral pole süstemaatilise desensibiliseerimise protseduur tõhus. Paanikahoogude kujunemine Paanikahooge käsitletakse ärevushäiretena ja neid iseloomustavad kehalised sümptomid, surmahirm ning kontrolli kadumise hirm. Sarnaselt Grayle väidab Barlow (1988), et paanikahood on tingitud võitle-või-põgene reaktsioonid. Barlow jagab ärevuse kaheks ärevaks ootuseks ja hirmuks. Hirmu juhib alarmreaktsioon ehk võitle-või-põgene reaktsiooni esimene staadium, mil aktiveeritakse sümpaatiline NS.
annaabi.ee 
