sõnajärjereeglite ja lausetüüpide kujunemine; grammatisatsioon kui keeleteaduse see osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel 2 Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’ Grammatisatsioonimehhanismid: 1. desemantisatsioon 2. reanalüüs 3a. laiendus 3b. analoogia 4. dekategorisatsioon Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess (areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi). Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø
Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Nt *kansak > kansa > kaas > ka(a) > -ga. desemantisatsioon; ekstensioon; dekategorisatsioon erosioon Enamasti on esimeseks astmeks abisõnastumine, siirdumine täistähenduslike sõnade klassist abisõnade klassi. Tähendusülekande läbinud vorm kivineb ja tõlgendatakse keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni. 3
annaabi.ee 
