..Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi. Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada.
· impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
nii, et oma järgnevatest töödes kulutan enamus aja õigete allikate otsimisele. Usalduse küsimus jäi minu jaoks arusaamatuks. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Endiselt piinab mind usalduse küsimus. Keda ja mida peaksin usaldama? Osa III Mõlemad autorid tegelesid vaimsete otsingutega ning ei võtnud omaks empiristi maailmavaadet. Popperi arvates teadmistel polnud kindlat autoriteeti. Descart leidis teadmised läbi oma hinge, vaimu. Arvan, et Descartesi teadmised peaks rahuldama ja kummutama Popperi kriitika.
Jää aga ei saja tavaliselt alla, vahel aga sajab ja seega on ta rahe. Samutu sajab alla vihm, lörts lumi + vihm. Vahel aga öeldakse, et sajab lund/vihma ja lörtsi. Pilvest tuleb veel ,,lume kruubid" ehk lume ja rahe vahepealne ja jäide vihma ja rahe vahepealne, samas praegu on see esinev ainult maapinnal. · Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) universaalne katakteristika on filosoofiline keele jaoks (ükskõik mida puudutatakse läheb kullaks.). Descart ütles, et keel on osalt hea ja osalt halb masin. Miks on vaja keeles sünonüüme(erinevad asjad, mis tähendavad sama asja) ja homonüüme (samad märgid, mis tähendavad erinevaid asju). Ratsionaalne keel peab olema selline keel, milles ei saa valetada grammatika välistab õigete lausete puhul, et nad vastavad valele. Seega kui keegi hakkab valetama, siis ta moodustab grammatiliselt vale struktuuri ja me saame teada, et ta valetab.
annaabi.ee 
