ja nimetas Eesti sõjaväe (1. diviisi) ülemjuhatajaks. Kui pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna jõudmist detsembris 1918 vägede ülemjuhatus tema kätte usaldati, juhtis kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma kõige suuremad võidud võitis – Rakvere ja iseäranis Narva said tagasivõetud kuulmata lühikese aja jooksul. 1919. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed. Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. ddiviisi ülem, ühtlasi ka Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta maini kaitseminister, määrati 1933 kaitseministri nõukogu alaliseks liikmeks. 21. novembril 1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul. A. Tõnisson läks erru 1934. aasta Isiklikku informatsiooni
Diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma kõige suuremad võidud võitis - Rakvere ja Narva said kiiresti tagasi võetud. Aleksander Tõnisson 1919. aasta detsembris määrati Viru lick to edit Master text styles rinde ülemaks. Desarmeeris ning Second level interneeris edukalt taudidest Third level nakatatud Loodearmeed. Fourth level 1940 arreteeriti Nõukogude Fifth level okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. Juhan Tõrvand Sünni- ja surmakuupäev: 24. november 1883-
neisse riikidesse lisavägesid ja ,,uute pakti austavate valitsuste" moodustamist. Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21.juunil, toimus riigipööre, kus valitsuse eesotsa said nõukogude-meelsed inimesed. Järgnes poliitilise juhtkonna kõrvaldamine ning Eesti liitumine NSV Liiduga. 14.juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine (ca. 10 000 inimest) Venemaale. Sellega rahvastikukaotused ei piirdunud, sõjad okupantidega ootasid eestlastel veel ees. Soomes vaherahu ajal (13.03.40 25.06.1941) toimus riigikaitse tugevdamine
annaabi.ee 
