suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12. MAKSAS TOIMUB GLÜKONEOGENEES s.o süsivesikute teke aminohapetest desamineerimise teel (aminorühm eraldub), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist. Sapi koostis: 1. Sapi happed ja nende soolad sapi happeid sünteesitakse maksas kolesteroolist. Need, mis maksas tekivad, neid nim. primaarseteks sapihapeteks, neist tekivad peensoole mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele
**Sapi ülesanded: 1. emulgeerib lipiide ja muudab nad kättesaadavaks lipaasile. 2.Aktiveerib lipaasi 3.Stimuleerib soolte motoorikat 4. Moodustab peensooles rasvhapetega kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks ja rasvhapped saavad moodustuda just selliste mitsellide kujul. 9. VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12. 10. MAKSAS TOIMUB GLÜKONEOGENEES s.o süsivesikute teke aminohapetest desamineerimise teel (aminorühm eraldub), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist. Seedimine jämesooles Jämesoolt lahutab peensoolest sulgurlihas, mida nimetatakse ileotsökaalsulguriks. Jämesooles toimub rooja formeerumine. Jämesoole näärmed ise enam seedeensüüme ei produtseeri. Sealolevad näärmed produtseerivad küll lima, aga mitte enam ensüüme. Jämesooles siiski mingid teatud lõhustusprotsessid toimuvad nt. lõhustatakse toidu kiudaineid