alfa 1.4 sidemeid, kuid ei lagunda alfa 1.6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja hüdrolüüsivad neid. · Amololüütilised ja sahharolüütilised bakterid kinnituvad lahustuvate söödaosakeste külge ja hüdrolüüsivad neid.
138. N-aluste analoogid mutatsioonide tekkel.!!! 5-Br-uratsiili paardumine. Ketovorm A-ga (2 sidet), enoolvorm G-ga (3 sidet). G:C -> A:T transitsioonid (BU lahuses harvasesinevas enool-vormis ja inkorporeerub DNAsse). A:T -> G:C transitsioon (BU inkorporeerub DNAsse tavalisemas ketovormis ja muutub enoolvormiks replikatsiooni käigus). A:T <-> G:C transitsioonid (mõlemas suunas). 2-aminopuriin toimib analoogselt BU-ga, kuid inkorporeerub A või G kohal. 139. Desamiinivad ühendid mutatsioonide tekkel.!!! HNO2 on potentsiaalne mutageen, mis toimib nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNAle. Põhjustab transitsioone mõlemas suunas A:T <-> G:C. A deamineeritakse hüpoksantiiniks, viimane annab 2 H-sidet ja paardub C-ga. A:T -> G:C transitsioonid. C deamineeritakse U-ks, mis paardub A-ga G asemel G:C -> A:T transitsioonid. G deamiinimisel tekib ksantiin, kuid see paardub ikka C- ga, nagu G-gi ja mutageenset effekti pole. 140
annaabi.ee 
