Need sõprussidemed mõjutasid ka Puskini iseloomu. Puskini esimene luuletajaks pühitsemine toimus 8. jaanuaril 1815 üleminekueksamil. Saalis kohtusid 18. sajandi suurim vene luuletaja Derzavin ja noor Puskin. Aleksandrile oli see üks tähtsamaid sündmusi tema elus. Ta tundis end rüütliseisusesse pühitsetud paazina. "Lõpuks ometi kutsuti mind välja. Lugesin ette oma "Mälestused Tsarskoje Selos", seistes Derzavinist kahe sammu kaugusel. Kui jõudsin värsini, kus mainin Derzavini nime, hakkas mu hääl kilama nagu poisikesel ja süda tuksus vaimujoovastuses... Derzavin oli vaimustatud; ta nõudis mind taga, tahtis mind emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud..." Teine pühitsemine oli Puskini vastuvõtmine noori trotslikke literaate ühendavasse mitteametlikku kirjanduslikku rühmitusse "Arzamass", mille koosolekutel naerdi välja kirjanduse vanausulisi
näkku. Nüüd pistis härra Maurus Voitinskile käed külge, nagu tahaks ta teda raputada, aga selle pea langes lõdvalt kõrvale. ,,Ivan Vassiljevits, kullake, mis teiega on?" küsis Slopasev, kahe käega koolnu pead hoides, nagu otsiks ta tema kustunud silmist elavat pilku. Ja kui ta seda ei leidnud, ütles ta: ,,Siis oled sa ikka tõesti surnud? Sinu pomm on plahvatanud." Ja ta ajas enese sirgu, pöördus ümberseisjate poole ning deklameeris Derzavinist: ,,Kus oli maiuslaud, seal seisab surnukirst..." Ja ilma arupidamiseta võttis ta korjuse toolilt sülle ning hakkas temaga ukse poole sammuma. ,,Mis teie teete?" küsis härra Maurus. ,,Kuhu teie lähete, härra Slopasev?" ,,Koju... minu juurde, seal on Ivan Vassiljevitsil rahulikum," vastas Slopasev ja astus edasi, nagu ei suudaks teda keegi takistada. Härra Maurus tahtis temale tee sulgeda, aga Ollino astus ligi ja
annaabi.ee 
