Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana. Hilisklassikalisest perioodist on pärit kirjutatud rooma õiguse tipp ehk Corpus iuris civilis. Sisaldab tsiviilõiguslikke ja avalik õiguslikke norme. Selle koodeksi loomise algataja oli Bütsantsi keiser Justinianus. MÕISTEID: Efitsient – läbilöömisvõime Reflektoorne – tõlgendamine Subsumeerimine – õiguse rakendamine Hermeneutika – Corpus iuris – Materiaalne derogatsioon – kui vana norm on sisuliselt tühistatud Mõistete killunemine – kui tõlgendamisel on grammatikas aja jooksul sõnad omandanud uue tähenduse Ratio legis – kontinentaalses õigussüsteemis faktiliselt kohtute tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole sätestatud expressis verbis ehk selge sõnaga ja mis tundub esmapilgul lüngana.
1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist võtet. Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige vastus sõltub õigetest küsimustest. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgenduslausetest selgub pidamislause tähendus
annaabi.ee 
