(toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra Selts=Ordo: Xenarthra (napihambulised) Ülemselts=Superordo: Euarchontoglires Selts=Ordo: Dermoptera (karustiivalised) Selts=Ordo: Lagomorpha (jäneselised) Selts=Ordo: Primates (esikloomalised) Alamselts=Suborder Haplorrhini haploriinsed Alamselts=Suborder Strepsirrhini strepsiriinsed primaadid primaadid Selts=Ordo: Rodentia (närilised) Sugukond Castoridae kobraslased Sugukond Chinchillidae villakhiirlased
O napihambulised xenartha F vöölased F sipelgakarulased F laisiklased SupO Euarchotoglires O tupaialised scandentia O karustiivalised dermoptera O esikloomalised primates O jäneselised lagomorpha O närilised rodentia SubO kopralised castorimorpha F kobraslased SubO okassealised - hystricomorpha
toitumisviisiga on neil pikk peenike koon, kleepuv pikk keel ja tugevad küünised, mis on kokku kasvanud ja sissepoole pöördunud. Sgk laisiklased - jäsemed on kohastunud eluks puude otsas. Liiguvad, rippudes küüniste abil puude okstel. Toituvad peamiselt puuviljadest. 16.3.9.2.2.8. Selts: Tupaialised (Scandentia) Puuduvad vurrud, saakloomi otsivad terava kuulmise, haistmise ja nägemise abil. Enamikel pikk paksu karvaga saba. Omnivoorid. 16.3.9.2.2.9. Selts: Karustiivalised (Dermoptera) Esi- ja tagajäsemeid ühendab lennunahk. Võimelised liuglema, puudub tõeline lennuvõime. N. kaguan. 16.3.9.2.2.10. Selts: Esikloomalised (Primates) Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid.
annaabi.ee 
