garanteerinud aga kontrastsust ega piirjoonte täpsust. Eelnimetatud vahendid olid ka haprad ja kippusid kiiresti nürinema. 12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest * Tätoveering ehk tattoo on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale – dermisesse. * Tätoveerimise torkeaugud on umbes kolme millimeetri sügavused. Liiga sügavale tehtud tätoveering võib põhjustada verejooksu, pinnapealne tätoveering on aga lõpptulemusena ebakvaliteetne. * Tätoveeringuid tehakse põhiliselt spetsiaalsete masinatega. Protseduuri kestus sõltub tätoveeringu suurusest. * Kui sul on mõttes lasta end tätoveerida, tuleks enne lõpliku otsuse tegemist meeles pidada,
Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest
annaabi.ee 
