erinevate immuunpuudulikkuse vormide korral. 8 Tsöliaakia nahavorm Herpetiformsetdermatiiti nimetatakse alates 1991. aastast tsöliaakia nahavormiks. Selle puhul esineb äärmiselt sügeleval nahal bulloosne lööve, mis lokaliseerub sümmeetriliselt rühmadena jäsemete sirutuspindadele, tuharatele, põlvedele, kehatüvele ja peanahale ning seda iseloomustab IgA graanulite ladestumine dermaal-epidermaal-liidusesse. Lööve võib esineda nii väikeste villide rühmadena, erütematoossete paapulitena, naastudena kui ka ekskoriatsioonidena ja koorikutena. Sarnaselt tsöliaakiahaigetega esinevad ka herpetiformse dermatiidi haigete veres tsöliaakiale tüüpilised antikehad – gliadiini-, endomüüsiumi- või koe transglutaminaasi antikehad. Ligi 80%-l herpetiformse dermatiidi haigetest on kirjeldatud
antikehade spekter. Häiritud on immunoloogiline homöostaas, põhjuseks defekt rakulise immuniteedi lülis (T-lümfotsüüdid) ja humoraalse immuniteedi hüperaktiivsus (B-lümfotsüüdid). Peamised immunoloogilised tunnused: Esinevad – tuumavastased antikehad (ANA); anti-ds-DNA; anti-Sm antikehad Komplemendi tase seerumis on langenud Immunoglobuliinid ja komplment on ladestunud glomeeruli basaalmembraanile ja dermaal- epidermaal joonele Võib esineda palju teisi autoantikehasid Tuumavastaste antikehade positiivne näit esineb veel ka tervetel isikutel (kuid madalas tiitris), erinevate krooniliste haigustega isikutel (kasvajad) ning vanematel inimestel. Kui tuumavastased antikehad on kõrges tiitris, seostuvad need SEL ning teiste süsteemsete sidekoehaigustega ja ANA alatüübid on nende haiguste diagnostiliseks markeriks. Süsteemse erütematoosse luupuse diagnoosi vastu on negatiivne ANA.